Sorri siin on mingid imelikud vahed, aga allpool on pilte ka neile, kes lugeda ei oska! :)
Linda ja Mari on nüüd tagasi. Aga enne liikusid nad edasi. Liiguti täpsemalt trajektooril Tartu-Mäo-Paide-Türi-Paide-Prääma-Mäo-Põltsamaa-Tartu.
Algas nii, et ühel suvaliselt õhtul hakkas Maril jälle igav. Ja siis ta luges Ennu blogi, kus oli kirjas, et talle võib külla minna NING kuna Maril oli Lindaga nagunii juba varasem plaan mööda Eestit hääletama minna, siis otsustatigi esimeseks sihtpunktiks Ennu elamine võtta.
Tegelt see värdjas oli veel suurema kalde all, Linda nägi nagu mägironija seal peal välja, Mari pidi oma koti talle vastu viskama, et ta tagurpidi alla ei kukuks.
Igatahes, rõõmsalt jõudsid neiud üles ja OH SEDA RÕÕMU. Neil Türini kõigest 18 kilomeetrit ja u 1 km sellest on hääletamiskõlbmatu.
Niisiis olid tsikid natuke pissed jälle.
Aga ega midagi, nad kõndisid edasi ja tegid endale kummelitest pärjad ja leidsid koha, kust hääletama saab. Midagi juhtus väga valesti - 5 minutit seisnud, aga keegi ei peatu. Mõeldi siis, et äkki on viga pärgades, mis peas on. Nii, nagu Mari pärja peast oli haaranud, jäi seisma üks väike punane auto ja viis neiud Paidesse ära. Sealtsamast helistati Ennule, tuli välja, et oldi oma ööbimiskohale VÄGA lähedal, aga ei, Türi it was. Sõrm püsti ja järgmises autos istus VIST härra, kes lõhub Eesti kultuurimälestisi ja saab selle eest raha. Jeeee. Ja lõpuks oldigi Türil, sinna oli jõutud 2 tunniga, mis on täiesti NORMAALNE JU! Kohal olles helistati Ennule, kes veel kodus, aga oma kõndimistempo kohta üsna varsti kohal oli. Sihiks võeti Türi Ringhäälingumuuseum, ent tee peal märkasid tüdrukud kohalikku kaltsukat. Kuna ennist oli Tartus raha raisatud, mõeldi, et seekord tuleb sellisest kohast mööda kõndida, aga siis märgati silti 50 % ALLA ja ilmselgelt, viis neidude tee nüüd kaltsukasse, kust mõlemad said ühe salli võrra rikkamaks. Linda pidi enda omast endale kohe turbani pähe siduma. Vahva, kõndisid nad siis mööda Türi hoodi trillallaa-trullalla ja silt ''FIRMARIIDED'' ajas neid veel pikemat aega naerma. Kui muuseumi juurde jõuti, avanes kohutav tõde - muuseum on kinni ainult ühel päeval ja selleks MUIDUGI on esmaspäev, päev, mil 2 tartlasest piffi selle ukse taga seisid. Kättemaksuks löödi oma mustlaslaager püsti otse selle muuseumi trepile, kus sai esimest (sic!) korda joinditud selle reisi vältel (olgu veel öeldud, et tüdrukud olid kokku leppinud, et hääletades hääletavad nad 15 min kaupa, millele järgneb 5 min suitsupausi), samuti asuti esimest korda selle päeva jooksul sööma - vutimunad, krabipulgad, võileib sinepiga - üle tee oli burksiputka nänänä (OH EI SEE SINEP JÄI SINNA VIST MARI DIJONI SINEP GOD NO ENN SÖÖ SEE PALUN ÄRA SEE ON LIIGA HEA ET SEE NIISAMA ÄRA VISATA!!!!! - kirjutusmärgid no need) etc. Lõpuks nähtigi Ennu ja joosti talle pikemalt mõtlemata kaela. Proua direktori poeg ei saanud tüdrukutega kahjuks avalikus kohas läbustada, niisiis mindi poodi ja sealt edasi parki. Pargis tunnistas Linda üles, et tal on kohutav põiekas ja kuna aega bussini Paidesse oli u pool tundi, külastati ka Türi overloaded kaubamaja wowowow. Õigupoolest selle vetsu. Awsum indeed.
Buss - Paide - kuldne marps - Maksimarket, kus ootas rahutuid hingi Ennu ema mõistev elukaaslne, kes lastele (!) õlut osta viitsis. Kuid nii, nagu supermarketisse sisse astutud saadi avastas LINDA ET TA TELEFON ON KADUNUD FOR FUCKS SAKE JUBA TEIST KORDA KAHE NÄDALA JOOKSUL! No väga hull, siis ta märatses seal poes ja lõpuks saadi Linda telefon Ennu telefoni abiga kätte ja voila! - see oli bussi jäänud. Sõidetigi siis kiiresti bussiparki ja preili jooksis mööda seda ringi ja leidiski nii bussi kui bussijuhi, kellel oli ainult ÜKS vapustavalt sümpaatne hammas. Autos kohutasid neiud Tarvo? üsna ära , kuna Mari tegi üsna roppe nalju ja Linda naeris nende üle ja tegi samasuguseid vastu ja Ennul oli väga piinlik ja ta pidi mitu korda vabandama stiilis ''kõik treffneristid pole sellised ausõna-ausõna!'' ja üldse ta facepalmis väga palju.
Lõpuks jõuti ööbimiskohta. Rändureid tervitas tore kutsa Nässu, peale seda kohati ka direktori tagumikku, nägu jäi veel veidiks ajaks saladuseks. Siis anti hädalistele pmst oma pleissi võtmed mis oli Ennu surnud vanaonu maja, igati fun, kõik kohad olid tema asju täis, a mis peamine - seal oli INTERNET, mille abil sai mitu korda twitterdatud sellest, kui kick-ass kõik on, ja vinüülimängija, mis kahjuks ei töötanud, kuigi seda vägistati seal küll. Peale niisama töllamist ja jointimist asuti grilli kallale.
Umbes samal ajal sai ka lendamist harjutaud - ehk siis üks lamas maas ja kaks tükki tõmbasid ta korraga kätest püsti. Väga vahva oli taaskord
Siis käidi Ennu pere pleissi vaatamas - seal olid nagu HOBUSED ja LAMBAD ja faking KÜÜLIKUD ja palju lambasitta ka, millesse astuda sai. Ja 2 tiiki ka, millest ühe juurde pääsemiseks võttis Enn vikati ja saagis end läbi rägastiku sinna tiigi äärde. Tõeline machomees ulalala. Aga kuna kimbutamas olid nii sääsed kui muud tüübid LISAKS sitaks nõgeseid, mindi tagasi oma cribi, kus sai juutuubi abil diskot ja muidu lollusi teha.
Muuseas, avastati ka, et kuna suvel on Gen-club noortele üsna kättesaamatu, siis tuleb uus asutada. Sellest vahvast majast (või õigemini selle ühest toast, kus peatuti) sai N-Klubi.
Hauu khuuul is thääät?
Siis mindi uuesti sääskesid trotsides välja selleks, et püssi lasta.
WOOHOO western ja värki särki. Linda ja Enn olid suht kauboid jah. Lõpuks said kõik purgid külili aetud ja mindi uuesti tuppa. Siis asuti magama.
Magama sätiti umbes mingi 3 tundi, ehk siis u kell 4 öösel hakkas Enn vaikselt norskama ja üsna pea ka Linda ja Mari aevastas seal niisama ja kuulas teiste hingamist.
Ja kaege nalja - ärtus kell 12!!! Olgu veel öeldud, et Mari oli oma isale lubanud orienteeruvalt kella kaheks Tartus olla. Nii igatahes ei juhtunud. Käidi jälle jointimas, riideid vahetamas ja siis algas Jamie Oliveri erisaade, kus erikülalisteks oli 3 fantaasiarikast treffneristi, kes keerasid kokku ühe suurepärase muna-pitsa aka omleti. Lamati natuke aega murul ja vahiti taevast ja siis pidid neiud tagasiteele asuma. Enn käitus taaskord väärikalt ja saatis tüdrukut nende hääletamispeatusse. Taaskord algas vahva vedamine, sest sellel maanteel LIHTSALT POLNUD AUTOSID ja ometigi tuli üks just nendele järele ja viis nad Mäo viaduktile. Seal otsustasid preilid hinge tõmmata ja istuti teepervele endale keerama.
Järsku jäi seisma VALGE MERSU, kus sees olev noormees uuris preilidelt, mis neil edasi plaanis on. Ja nii said tüdrukud autoga Põltsamaale ilma, et nad hääletama üldse oleks pidanud. Põltsamaal otsiti Lindale põõsas ja tehti üks suic ja siis tagasi maanteele, kus sõitsid ainult faking rekad. Korraks olid neiud meelt kaotamas, sest rekad tegid suurt tuult ja korraks oli mõte, et äkki saab Tartuni rekade poolt tekitatud tuulega lennatud. Aga siis peatus tütarlaste ees üks vahva prillide noormees, kes nad lahkesti Tartuni ära viia soostus. Umbes pool teed laabus vaikides. Linda isegi korraks norsatas endamisi. Järsku viidi läbi selline dialoog:
''Kust koolist olete?''
''Treffnerist..''
''Kust?''
''Treffnerist noh''
WHJHADVKHDJN siis algas kohutav trall, autojuht hõiskas ''JEE TERE TULEMAST KLUBISSE'' ja nõudis neiudelt käpaplaksu lisades veel, et ta tegelt aimas juba midagi, sest tegu siiski nii asjalike preilidega... :)
Noorhärra oli kooli lõpetanud 2000ndal aastal, ehk enne uue maja valmimist. Samuti - ka nemad kasutasid sõrmuseid õlle avamiseks - nii et kutid, we're doing it right ;)
Kuna selgus, et kõik autosviibiad on vaata, et sugulased - said tüdrukud isegi sinna, kuhu nad soovisid - Emajõe äärde. Tartus sooviti üksteisele head teed ja neiud läksid ujuma. Ja seal nad väsisid väga ära ja neil oli kohutavaid raskusi enda vedamisega Mari poole, kus nad veidi hängisid, siis tuli Mari isa ja viis Linda kesklinna ja Mari maale, kes nüüd seal istub, end sääskedel süüa laseb ja kelle näpud nüüd kirjutamisest väsinud on :)
Dixi ja fuck you, kui kirjavead on!
Algas nii, et ühel suvaliselt õhtul hakkas Maril jälle igav. Ja siis ta luges Ennu blogi, kus oli kirjas, et talle võib külla minna NING kuna Maril oli Lindaga nagunii juba varasem plaan mööda Eestit hääletama minna, siis otsustatigi esimeseks sihtpunktiks Ennu elamine võtta.
Juhuks kui Enn:
a) neid poleks tahtnud
b) poleks nendega saanud olla
või c) neid poleks tahtnud ning öelnud neile, et ta ei saa nendega olla
mõtlesid nad välja ka varuvariandi - hääletada ümber Võrtsjärve, aga see plaan lükkub tulevikku, aga küll te sellest ka kuulete! :)
Igatahes, esmaspäeva hommikul vaarus Linda oma ÜLISUURE kotiga, mis õnneks oli pooltühi, Mari juurde ja neiud asusid asju pakkima.
Siis käidi linnas, osteti uusi riideid ja laulupeokraami, mindi uuesti koju, võeti oma kompsud ja seati suund Feenoksi poole, kus 18 + kraami osta. Lindalt küsiti doxxxi ja siis ta üritas oma õelapse tehtud tokumentiga, mita ära ei tohtinud kautada, neid asju osta, aga preili müüja ei võtnud vedu. Olid nad siis veidi pissed ja läksid salkosse, millele nad õnneks meeldivad. biig laav 4 evaaa
Siis sõideti Lõunakeskuse juurde, et maanteel koht sisse võtta. Ennist olid nad Lindaga arutanud, et mida täpsemalt tähendavad tätoveeeritud pisarad vangide näos. Mari arvas, et tegu on kahetsuspisaratega, Linda aga väitis, et need näitavad täpselt seda arvu, mitu korda on tüüp vanglas persse saanud. Igatahes Lõunaka poole sõites istus tüdukutest rida eespool 2 meest, kellest ühel neist oli nägu pisaraid täis tätoveeritud ning kes meiega rääkima hakkas. Just Linda väitele mõeldes pidi Mari-Anne kotist kiiresti Eesti kaardi otsima, et selle taga naerust ära lämbuda, hihi. Siis rääkisid neiud nende härradega veidi juttu ja tulid bussilt maha. Maantee äärde - juuksed lehvima - naeratus näole - näpp püsti ja umbes neljas auto võttis peale. Härra sõitis Tallinna poole ja oli nõus neid Mäo viaduktini ära viima. Vahepeal tehti ka peatuse Laevas ja igatahes - kõik sujus viperusteta. Viadukti juures siis - esiteks, me oldi valel pool teed. Teiseks, Paide jäi täpselt sinna tee peale, mis seal, kõrgel, asus ning treppide kasutamine on ju nii meintstiiiiiim.
b) poleks nendega saanud olla
või c) neid poleks tahtnud ning öelnud neile, et ta ei saa nendega olla
mõtlesid nad välja ka varuvariandi - hääletada ümber Võrtsjärve, aga see plaan lükkub tulevikku, aga küll te sellest ka kuulete! :)
Igatahes, esmaspäeva hommikul vaarus Linda oma ÜLISUURE kotiga, mis õnneks oli pooltühi, Mari juurde ja neiud asusid asju pakkima.
Siis käidi linnas, osteti uusi riideid ja laulupeokraami, mindi uuesti koju, võeti oma kompsud ja seati suund Feenoksi poole, kus 18 + kraami osta. Lindalt küsiti doxxxi ja siis ta üritas oma õelapse tehtud tokumentiga, mita ära ei tohtinud kautada, neid asju osta, aga preili müüja ei võtnud vedu. Olid nad siis veidi pissed ja läksid salkosse, millele nad õnneks meeldivad. biig laav 4 evaaa
Siis sõideti Lõunakeskuse juurde, et maanteel koht sisse võtta. Ennist olid nad Lindaga arutanud, et mida täpsemalt tähendavad tätoveeeritud pisarad vangide näos. Mari arvas, et tegu on kahetsuspisaratega, Linda aga väitis, et need näitavad täpselt seda arvu, mitu korda on tüüp vanglas persse saanud. Igatahes Lõunaka poole sõites istus tüdukutest rida eespool 2 meest, kellest ühel neist oli nägu pisaraid täis tätoveeritud ning kes meiega rääkima hakkas. Just Linda väitele mõeldes pidi Mari-Anne kotist kiiresti Eesti kaardi otsima, et selle taga naerust ära lämbuda, hihi. Siis rääkisid neiud nende härradega veidi juttu ja tulid bussilt maha. Maantee äärde - juuksed lehvima - naeratus näole - näpp püsti ja umbes neljas auto võttis peale. Härra sõitis Tallinna poole ja oli nõus neid Mäo viaduktini ära viima. Vahepeal tehti ka peatuse Laevas ja igatahes - kõik sujus viperusteta. Viadukti juures siis - esiteks, me oldi valel pool teed. Teiseks, Paide jäi täpselt sinna tee peale, mis seal, kõrgel, asus ning treppide kasutamine on ju nii meintstiiiiiim.
Tegelt see värdjas oli veel suurema kalde all, Linda nägi nagu mägironija seal peal välja, Mari pidi oma koti talle vastu viskama, et ta tagurpidi alla ei kukuks.
Igatahes, rõõmsalt jõudsid neiud üles ja OH SEDA RÕÕMU. Neil Türini kõigest 18 kilomeetrit ja u 1 km sellest on hääletamiskõlbmatu.
Niisiis olid tsikid natuke pissed jälle.
Aga ega midagi, nad kõndisid edasi ja tegid endale kummelitest pärjad ja leidsid koha, kust hääletama saab. Midagi juhtus väga valesti - 5 minutit seisnud, aga keegi ei peatu. Mõeldi siis, et äkki on viga pärgades, mis peas on. Nii, nagu Mari pärja peast oli haaranud, jäi seisma üks väike punane auto ja viis neiud Paidesse ära. Sealtsamast helistati Ennule, tuli välja, et oldi oma ööbimiskohale VÄGA lähedal, aga ei, Türi it was. Sõrm püsti ja järgmises autos istus VIST härra, kes lõhub Eesti kultuurimälestisi ja saab selle eest raha. Jeeee. Ja lõpuks oldigi Türil, sinna oli jõutud 2 tunniga, mis on täiesti NORMAALNE JU! Kohal olles helistati Ennule, kes veel kodus, aga oma kõndimistempo kohta üsna varsti kohal oli. Sihiks võeti Türi Ringhäälingumuuseum, ent tee peal märkasid tüdrukud kohalikku kaltsukat. Kuna ennist oli Tartus raha raisatud, mõeldi, et seekord tuleb sellisest kohast mööda kõndida, aga siis märgati silti 50 % ALLA ja ilmselgelt, viis neidude tee nüüd kaltsukasse, kust mõlemad said ühe salli võrra rikkamaks. Linda pidi enda omast endale kohe turbani pähe siduma. Vahva, kõndisid nad siis mööda Türi hoodi trillallaa-trullalla ja silt ''FIRMARIIDED'' ajas neid veel pikemat aega naerma. Kui muuseumi juurde jõuti, avanes kohutav tõde - muuseum on kinni ainult ühel päeval ja selleks MUIDUGI on esmaspäev, päev, mil 2 tartlasest piffi selle ukse taga seisid. Kättemaksuks löödi oma mustlaslaager püsti otse selle muuseumi trepile, kus sai esimest (sic!) korda joinditud selle reisi vältel (olgu veel öeldud, et tüdrukud olid kokku leppinud, et hääletades hääletavad nad 15 min kaupa, millele järgneb 5 min suitsupausi), samuti asuti esimest korda selle päeva jooksul sööma - vutimunad, krabipulgad, võileib sinepiga - üle tee oli burksiputka nänänä (OH EI SEE SINEP JÄI SINNA VIST MARI DIJONI SINEP GOD NO ENN SÖÖ SEE PALUN ÄRA SEE ON LIIGA HEA ET SEE NIISAMA ÄRA VISATA!!!!! - kirjutusmärgid no need) etc. Lõpuks nähtigi Ennu ja joosti talle pikemalt mõtlemata kaela. Proua direktori poeg ei saanud tüdrukutega kahjuks avalikus kohas läbustada, niisiis mindi poodi ja sealt edasi parki. Pargis tunnistas Linda üles, et tal on kohutav põiekas ja kuna aega bussini Paidesse oli u pool tundi, külastati ka Türi overloaded kaubamaja wowowow. Õigupoolest selle vetsu. Awsum indeed.Buss - Paide - kuldne marps - Maksimarket, kus ootas rahutuid hingi Ennu ema mõistev elukaaslne, kes lastele (!) õlut osta viitsis. Kuid nii, nagu supermarketisse sisse astutud saadi avastas LINDA ET TA TELEFON ON KADUNUD FOR FUCKS SAKE JUBA TEIST KORDA KAHE NÄDALA JOOKSUL! No väga hull, siis ta märatses seal poes ja lõpuks saadi Linda telefon Ennu telefoni abiga kätte ja voila! - see oli bussi jäänud. Sõidetigi siis kiiresti bussiparki ja preili jooksis mööda seda ringi ja leidiski nii bussi kui bussijuhi, kellel oli ainult ÜKS vapustavalt sümpaatne hammas. Autos kohutasid neiud Tarvo? üsna ära , kuna Mari tegi üsna roppe nalju ja Linda naeris nende üle ja tegi samasuguseid vastu ja Ennul oli väga piinlik ja ta pidi mitu korda vabandama stiilis ''kõik treffneristid pole sellised ausõna-ausõna!'' ja üldse ta facepalmis väga palju.
Lõpuks jõuti ööbimiskohta. Rändureid tervitas tore kutsa Nässu, peale seda kohati ka direktori tagumikku, nägu jäi veel veidiks ajaks saladuseks. Siis anti hädalistele pmst oma pleissi võtmed mis oli Ennu surnud vanaonu maja, igati fun, kõik kohad olid tema asju täis, a mis peamine - seal oli INTERNET, mille abil sai mitu korda twitterdatud sellest, kui kick-ass kõik on, ja vinüülimängija, mis kahjuks ei töötanud, kuigi seda vägistati seal küll. Peale niisama töllamist ja jointimist asuti grilli kallale.
Umbes samal ajal sai ka lendamist harjutaud - ehk siis üks lamas maas ja kaks tükki tõmbasid ta korraga kätest püsti. Väga vahva oli taaskordSiis käidi Ennu pere pleissi vaatamas - seal olid nagu HOBUSED ja LAMBAD ja faking KÜÜLIKUD ja palju lambasitta ka, millesse astuda sai. Ja 2 tiiki ka, millest ühe juurde pääsemiseks võttis Enn vikati ja saagis end läbi rägastiku sinna tiigi äärde. Tõeline machomees ulalala. Aga kuna kimbutamas olid nii sääsed kui muud tüübid LISAKS sitaks nõgeseid, mindi tagasi oma cribi, kus sai juutuubi abil diskot ja muidu lollusi teha.
Muuseas, avastati ka, et kuna suvel on Gen-club noortele üsna kättesaamatu, siis tuleb uus asutada. Sellest vahvast majast (või õigemini selle ühest toast, kus peatuti) sai N-Klubi.
Hauu khuuul is thääät?Siis mindi uuesti sääskesid trotsides välja selleks, et püssi lasta.
WOOHOO western ja värki särki. Linda ja Enn olid suht kauboid jah. Lõpuks said kõik purgid külili aetud ja mindi uuesti tuppa. Siis asuti magama. Magama sätiti umbes mingi 3 tundi, ehk siis u kell 4 öösel hakkas Enn vaikselt norskama ja üsna pea ka Linda ja Mari aevastas seal niisama ja kuulas teiste hingamist.Ja kaege nalja - ärtus kell 12!!! Olgu veel öeldud, et Mari oli oma isale lubanud orienteeruvalt kella kaheks Tartus olla. Nii igatahes ei juhtunud. Käidi jälle jointimas, riideid vahetamas ja siis algas Jamie Oliveri erisaade, kus erikülalisteks oli 3 fantaasiarikast treffneristi, kes keerasid kokku ühe suurepärase muna-pitsa aka omleti. Lamati natuke aega murul ja vahiti taevast ja siis pidid neiud tagasiteele asuma. Enn käitus taaskord väärikalt ja saatis tüdrukut nende hääletamispeatusse. Taaskord algas vahva vedamine, sest sellel maanteel LIHTSALT POLNUD AUTOSID ja ometigi tuli üks just nendele järele ja viis nad Mäo viaduktile. Seal otsustasid preilid hinge tõmmata ja istuti teepervele endale keerama.
Järsku jäi seisma VALGE MERSU, kus sees olev noormees uuris preilidelt, mis neil edasi plaanis on. Ja nii said tüdrukud autoga Põltsamaale ilma, et nad hääletama üldse oleks pidanud. Põltsamaal otsiti Lindale põõsas ja tehti üks suic ja siis tagasi maanteele, kus sõitsid ainult faking rekad. Korraks olid neiud meelt kaotamas, sest rekad tegid suurt tuult ja korraks oli mõte, et äkki saab Tartuni rekade poolt tekitatud tuulega lennatud. Aga siis peatus tütarlaste ees üks vahva prillide noormees, kes nad lahkesti Tartuni ära viia soostus. Umbes pool teed laabus vaikides. Linda isegi korraks norsatas endamisi. Järsku viidi läbi selline dialoog:''Kust koolist olete?''
''Treffnerist..''
''Kust?''
''Treffnerist noh''
WHJHADVKHDJN siis algas kohutav trall, autojuht hõiskas ''JEE TERE TULEMAST KLUBISSE'' ja nõudis neiudelt käpaplaksu lisades veel, et ta tegelt aimas juba midagi, sest tegu siiski nii asjalike preilidega... :)
Noorhärra oli kooli lõpetanud 2000ndal aastal, ehk enne uue maja valmimist. Samuti - ka nemad kasutasid sõrmuseid õlle avamiseks - nii et kutid, we're doing it right ;)
Kuna selgus, et kõik autosviibiad on vaata, et sugulased - said tüdrukud isegi sinna, kuhu nad soovisid - Emajõe äärde. Tartus sooviti üksteisele head teed ja neiud läksid ujuma. Ja seal nad väsisid väga ära ja neil oli kohutavaid raskusi enda vedamisega Mari poole, kus nad veidi hängisid, siis tuli Mari isa ja viis Linda kesklinna ja Mari maale, kes nüüd seal istub, end sääskedel süüa laseb ja kelle näpud nüüd kirjutamisest väsinud on :)
Dixi ja fuck you, kui kirjavead on!
0 sinu poolt raisatud minutit:
Post a Comment