kõndides üksinda Tallinna tänavail,
mõtlen, et homme siis ongi see päev
kus tõusen ma vaikselt ja sind ei ärata
pakin ma asjad ja ära siit läen
Mulle ei meeldi see, et kui ma muidu olen selline life-wonderer ja olen ammu endale selgeks teinud, et elada ei ole ei halb, hea ega raske vaid lihtsalt mõttetu, siis puhtpubekalikult päästab mind oma mõteteahelikust muusika. Ja mitte mingi suvaline. Vaid nendesamade inimeste muusika, kes on teinud minuga sarnaseid avastusi. Aga see on äkki hea? Näe, jälle olen omadega puntras. Keeruline on see, oma saba taga ajamine.
Hea küll. Ma ei hakka enam algusest-otsast-peale, kuigi ma tahaks siia nüüd diplomitöö vormis kirjutada, kuidas kõik ja mittemiski pekkis on. Samas lohutada oskan ma enda arvates alati ja mitte üldsegi halvasti.
Kui ma nüüd oma mõtetest kaugemale lähen ja räägin ka teiste mõtetest, siis - Lindaga alustame varsti oma trippimist. Näis, kas esimeseks ohvriks on Paide või hoopid Võrtsjärv, mille ümber me ringi kavatseme teha. Ja siis kunagi võtan ma Linda endaga kaasa ühele oma pereüritusele, mis tuleb puhtlabanemitte-eestlastlik jooming, kisa-kära, aga uhke on - annan vähemalt oma panuse tema silmaringi laiendamisele.
ja siis on meil 1 hipster-plaan ka stiilis spending-last-month-of-your-summer-at-home-and-having-fun-is-too-mainstream-go-to-work.
..aga näis, mis sellest välja tuleb. Kogu meie plaanist üleüldse. Meist saavad ju tunnustatud kirjanikud ka.
Mul ka juustekriis. Ma nägin ''Punamütsikeses'' ühte wild-or-no?-soengut, kus piffil olid u sama pikad juuxetised nagu minul, aind blondid, aga hea lahendus neile leitud - mingisse lambikasse kohta oli 3-4 rastapatsi kammitud. Tahan vist ka nii. Tegijaid ju leidub. Soovi vist ka. Mul ainult teie heakskiitu vaja.
Oh jah.. ma siiski ei saa aru sellest muusika võimust inimeste üle. Loll ja nõme ju veic? Samas ei ole. Sest nüüd, kus ma sain oma arvuti, mis on punki triiki täis ja nüüdsest ka veic ''Red Riding Hoodi'' saundträkke, pole mul enam ei igav ega halb tuju ega seda tunnet, et kohe jään haigeks ja suren ära ja siis on pask majas, kuna mu ema paneks mu kirstu täiega koledalt riidesse ja ta ei meigiks mind ka vist (no lainerijoont ta mulle joonistada ei laseks) ja siis peaksingi ma lisaks kõigile muudele piinadele olema veel seal hauas kurb selle pärast, et ma näen halb välja. Tõsi-tõsi, me ükskord isegi arutasime seda, mis ta mulle selga paneks ja siis ma hakkasin end kohe 500% tervema ja elujõulisemana tundma, sest jah.. jah.. ei olnud hea plaan tal. Samas ta üts, et jalga ei paneks ta mulle neid koledaid laibasusse, vaid pätid või pastlad. Tubli, ema.
Igatahes, iva on selles, et kui mul on muusika, siis ma ei mõtle neid mõtteid. OMG ma just sain aru, miks muusika head teeb. Ma ei mõtle siis neid mõtteid, ma mõtlen lauludele kaasa ja palju parem on olla. Damn, it was about time.
olx, peale sellist gigaposti tunnen ma, et mõistus on täiega vaesemaks jäänud. nii et piiis, aim aut, lalalala.
mõtlen, et homme siis ongi see päev
kus tõusen ma vaikselt ja sind ei ärata
pakin ma asjad ja ära siit läen
Mulle ei meeldi see, et kui ma muidu olen selline life-wonderer ja olen ammu endale selgeks teinud, et elada ei ole ei halb, hea ega raske vaid lihtsalt mõttetu, siis puhtpubekalikult päästab mind oma mõteteahelikust muusika. Ja mitte mingi suvaline. Vaid nendesamade inimeste muusika, kes on teinud minuga sarnaseid avastusi. Aga see on äkki hea? Näe, jälle olen omadega puntras. Keeruline on see, oma saba taga ajamine.
Hea küll. Ma ei hakka enam algusest-otsast-peale, kuigi ma tahaks siia nüüd diplomitöö vormis kirjutada, kuidas kõik ja mittemiski pekkis on. Samas lohutada oskan ma enda arvates alati ja mitte üldsegi halvasti.
Kui ma nüüd oma mõtetest kaugemale lähen ja räägin ka teiste mõtetest, siis - Lindaga alustame varsti oma trippimist. Näis, kas esimeseks ohvriks on Paide või hoopid Võrtsjärv, mille ümber me ringi kavatseme teha. Ja siis kunagi võtan ma Linda endaga kaasa ühele oma pereüritusele, mis tuleb puhtlabanemitte-eestlastlik jooming, kisa-kära, aga uhke on - annan vähemalt oma panuse tema silmaringi laiendamisele.
ja siis on meil 1 hipster-plaan ka stiilis spending-last-month-of-your-summer-at-home-and-having-fun-is-too-mainstream-go-to-work.
..aga näis, mis sellest välja tuleb. Kogu meie plaanist üleüldse. Meist saavad ju tunnustatud kirjanikud ka.
Mul ka juustekriis. Ma nägin ''Punamütsikeses'' ühte wild-or-no?-soengut, kus piffil olid u sama pikad juuxetised nagu minul, aind blondid, aga hea lahendus neile leitud - mingisse lambikasse kohta oli 3-4 rastapatsi kammitud. Tahan vist ka nii. Tegijaid ju leidub. Soovi vist ka. Mul ainult teie heakskiitu vaja.
Oh jah.. ma siiski ei saa aru sellest muusika võimust inimeste üle. Loll ja nõme ju veic? Samas ei ole. Sest nüüd, kus ma sain oma arvuti, mis on punki triiki täis ja nüüdsest ka veic ''Red Riding Hoodi'' saundträkke, pole mul enam ei igav ega halb tuju ega seda tunnet, et kohe jään haigeks ja suren ära ja siis on pask majas, kuna mu ema paneks mu kirstu täiega koledalt riidesse ja ta ei meigiks mind ka vist (no lainerijoont ta mulle joonistada ei laseks) ja siis peaksingi ma lisaks kõigile muudele piinadele olema veel seal hauas kurb selle pärast, et ma näen halb välja. Tõsi-tõsi, me ükskord isegi arutasime seda, mis ta mulle selga paneks ja siis ma hakkasin end kohe 500% tervema ja elujõulisemana tundma, sest jah.. jah.. ei olnud hea plaan tal. Samas ta üts, et jalga ei paneks ta mulle neid koledaid laibasusse, vaid pätid või pastlad. Tubli, ema.
Igatahes, iva on selles, et kui mul on muusika, siis ma ei mõtle neid mõtteid. OMG ma just sain aru, miks muusika head teeb. Ma ei mõtle siis neid mõtteid, ma mõtlen lauludele kaasa ja palju parem on olla. Damn, it was about time.
olx, peale sellist gigaposti tunnen ma, et mõistus on täiega vaesemaks jäänud. nii et piiis, aim aut, lalalala.
Dixi
0 sinu poolt raisatud minutit:
Post a Comment