SUPISÜNDROOM

Te kõik mõtlete praegu, et wtf, mis kuradi supisündroom, et nagu see, mis esineb inimestel kellele supp meeldib või wtfwtf. Ja kui ei mõtle, siis te mõtlete, et oh, sen see haigus, kus inimene on nii vedel ja üldjoontes koledat värvi ja muud moodi temaga suhelda ei saa, kui ainult lusikaga. Need, kes viimast mõltesid - palju õnne, nii mõtlen ka mina.
Mitte, et mul oleks hullult viitsimist siia kirjutada, mitte, et kell palju ei oleks, mitte, et mul midagi muud teha poleks ja mitte, et mul väga palju lugejaid oleks, kelle nimel mingeid efforteid teha - otsusasin ma lihtsalt siia midagi kirjutada. So klišee, aga need testid on tegelikult sitaks igavad ja mul on meeletult kahju, et ma selline kaabakas olen olnud ja teile lugemiseks midagi nii imalat olen pakkunud. Ma mõtlen, et seriously - NIII igavat.
Aga ma jätkaks igavuse lainel veidi ja räägiks oma päevast täpsemalt.
- 7.00 äratus..
-mis sitasti, see uuesti, äratus kell 7.50
-jõuan peatuse juurde, buss sõidab ette, lisan kiirust, et bussist väljub Kaisa. Ja thank god, poleks teda seal olnud, oleks ma nr 17-le istunud, mis teadupoolest mind kooli lähedalegi ei viiks.
-A-keel
-B-keel :S:S
-Mata
-Geo
-Uni ehk ajalugu
-Koor
-Tasku, Bussijaam
-Kodu
Niisiis. Vahepeal tekkis mul grandioosne plaan koori mitte minna, minna hoopis käia Taskus, vaadata, mis Keiti mulle saatis, osta endale pastakaid, äkki isegi pesu ja kojusõidupileti bussijaamast. Aga tuli välja, et täna on proov kontsermeistriga ja läävablääva ja pidi ikka minema. Aga muud asjad said ikkagi peaaegu tehtud. Niisiis - aitäh, Keiti, see mahl on nii-iii-iii nämmu. Aga pastakate ostmine läks meelest ära, pileti ma sain, aga pesu proovimiseks polnud jõudu ega jaksu ega ilusat keha, et vaba aega poes peegli ees keerutada. Kodus tegin pahandust, chaid, klatšisin Kristiinaga maailma ja sain teada ülifuni uudise - Kreetekas pääses vabariiklikule kõnevõistlusele. Tubli oled :)
Ahjah - Linda P. helistas mulle ja tekitas suurt furoori minus, olin veitsa närvis, aga asi lahenes. Ma loodan, et tema kasuks.
Muud väga pole, närin ruttu oma küüned lõpuni, tõmban nad lakiga üle ja viskan end mõnda ühiskonnakriitilist filmi vaatama. Homme ja ülehomme veel kooli ja siis saab koju lõpuks.

P.S Treffneristid, ärge leinamärki teklile kinnitada unustage!

Dixi