wohooo

Minus toimuva (sisemise) crashi tõttu olen ma väga flegmaatiliseks muutunud. Kuigi esineb ka vihahoogusid. Ma ei mäleta, millal ma viimati nii palju uksi olen paugutanud. Ja eilne õhtu kulmineerus näiteks sellega, et ma virutasin suures vihahoos põrandale Püha Väitlusõpiku - lihtsalt selle pärast, et ma ei leidnud oma eelmist matemaatikavihikurt. Masendav. Tahaks sellest august juba välja tulla ja olla sama tasakaalustatud nagu varem.

Näiteks: Hakata lugema. Nagu päriselt. Iga õhtu natukenegi. Eile ma avastasin, et äkki on minu lugemus vähenenud selle tõttu, et mul ei ole enam seda toredad seinalampi, mille valgel ma mõned aastad tagasi varaste hommikutundideni lugesin ja kellele ma oma hea silmanägemise ka lõpuks loovutama pidin.
Vahetasin msnis kirja fonti. Mitte et see midagi erilist oleks. Lihtsalt ta pole enam nii must. Ei, ärge saage valesti aru. Mulle meeldib must värv, eriti siis kui see mul seljas on. Aga samas vahel tundub must nii andetu, nii enesekeskne värv. (vaatasin korraks enda ümber ringi.. mu kodu on nii räpane, äkki peaksin oma sisemise harmoonia saavutamiseks selle ära koristama?)
Ja muidugi minu taimetoitlus, kuhu ma mitte kunagi vist ei jõua. Samas puhtjuhuslikult sattusin kellegi blogisse, kust avastasin enda jaoks semivegetaarsuse (või vegetaarluse või midagi kolmandat). See tundub minu jaoks väga hea olevat, nii et alustan sellega.
Kindlasti midagi veel.. Võib-olla peaks veel rohkem õppimisele pühenduma. Aga samas? Mis tavakoolidel viga on? (:
Olgu, tsjau-pljau

P.S Arvate ära, mis filmist on see pilt? (Siis arvate ära ka, mis mu lemmikfilm on!)